Lihtsad sammud, mille abil oma riietest tingitud ökoloogilist jalajälge vähendada
/On kurb tõsiasi, et inimesed ostavad täna mitmeid kordi rohkem riideid kui varasematel aegadel, samal ajal kui iga eseme eluiga on poole lühem. Kas teadsid, et kui iga inimene ostaks igal aastal kasvõi ühe kasutatud rõiva uue asemel, säästaks see nende tootmiselt sama palju energiat kui kulub Eiffeli torni tuledele 141 aasta jooksul? Kusjuures tegemist pole üldse kauge probleemiga - ka eestlaste panus tekstiiliprügisse on märkimisväärne kasutades aastas 15 000 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile (2020), millest suurem osa rändab prügimäele.
Mõned faktid:
Iga sekund viiakse ühe rekkatäie jagu tekstiilijäätmeid prügimäele või põletatakse
Igal aastal kasutatakse rõivaste tootmiseks ligikaudu 108 miljonit tonni taastumatuid ressursse
Aastaks 2050 moodustab tekstiilitööstus 25% kogu maailma süsinikdioksiidi saastest
Ühe puuvillase pluusi valmistamiseks kulub 2 700 liitrit vett. Seda on sama palju kui keskmine inimene kulutab joomiseks 2,5 aasta jooksul
Rõivatööstuse jaoks võetakse igal aastal maha 120 miljonit puud
Tarbimiseelistused muutuvad üha teadlikumaks
Selleks, et eelpool mainitud faktid ei tooks kaasa katastroofilisi tagajärgi on moetööstusel vaja muutuda. Kiirmoe odava hinna tagavad tööjõu ja materjali odav hind ning kiire tootlikkus. Paratamatult on jätkusuutlikult ja eetilisi töötingimusi silmas pidades toodetud kaup seetõttu hinnaskaala kõrgemas otsas, kuid õnneks on ka olemas viis, kuidas kõik saavad olenemata rahakoti paksusest jätkusuutlikult riietuda - selleks on second hand. 2019 aastal läbi viidud GlobalDataSurvey andmetel mõtleb lausa 40% inimestest enne millegi uue soetamist selle väärtusele järelturul, ehk ostuotsused tehakse teadliku kavatsusega see hiljem uuesti müüki lisada.
Ennustatakse, et 2028 aastaks on taaskasutus saanud ligi 1,5x suuremaks kui kiirmoe tööstus. Eelnevalt omatud rõivaste tarbimine rahuldab kiirmoest külge jäänud pidevat soovi millegi uue ja ägeda järele, kuid seda ilma tootmisega kaasnevate keskkonnamõjudeta. 72% küsitletud teise ringi šoppajatest on liikunud jaekettidest eemale ning asendanud ostud, mis muidu oleks toimunud mõne kaubandusketi poes kasutatud rõivastega. Keskmiselt asendati viimase aasta jooksul 8 uue eseme vajadus kasutatud rõivaga (GlobalDataSurvey, 2019). Mõtteharjutusena peegelda tagasi enda viimase aasta tarbimisele - on see number suurem või väiksem?
♻ Lihtsad sammud, mida saab igaüks meist juba täna teha, et aidata maailmal rõivatööstuse raskust kanda:
Millegi uue järele igatsedes vaata esmalt üle valik neti- või sinule lähimates füüsilistes kirbukates ning alles viimasena pöördu jaekaubanduse poole
Eelista kvaliteetseid materjale, sest need peavad kauem vastu ning saavad seeläbi olla pikemalt ringluses
Võimalusel eelista brände, mis kasutavad jätkusuutlikke tootmisviise
Less is More - proovi rakendada kapselgarderoobi põhimõtteid ja olla nutikas erinevate rõivaste kombineerimisel. Selleks, et eriilmelisi komplekte luua ei pea kapis omama meeletus koguses riideid
Pikemalt kasutuseta jäänud korralikud rõivad müü maha veebis / kirbukatel või vii endale lähimasse kogumiskonteinerisse / Uuskasutuskeskusesse / Humanasse. Riided, mis on oma aja täiesti ära elanud saad viia näiteks H&M-i kogumiskastidesse, kust lähevad materjalid ümbertöötlemisse.
